Vihiku vormistamine
Etiketi näidis:
Matemaatika/Eesti keel
Tartu Veeriku Kool
2.b klass
Tiina Tamm
2009/2010 õa

◙ Kui äärejooni pole trükitud, joonitakse vihik hariliku pliiatsiga.
Jooneline vihik  - siseääre laius 1 cm, välisääre laius 2 cm.
Ruuduline vihik - siseääre laius 2 ruutu, välisääre laius 4 ruutu.

Teksti paigutamine

◙ Joonelises vihikus alustatakse esimesel leheküljel  4. vahest, järgnevatel lehekülgedel 1. vahest.
◙ Ruudulises vihikus alustatakse esimesel lehel 8. ruuduvahest. Järgnevatel lehekülgedel jääb ülevalt ja alt tühjaks 2 ruutu.
◙ Pealkirja ja ülesande vahele jääb 1 tühi rida / 2 tühja ruutu.
◙ Eelmise töö ja uue ülesande vahele jääb 2 tühja rida / 3 tühja ruutu.
◙ Üle äärejoone ei tohi kirjutada.
◙ Pealkiri tõstetakse muust tekstist esile, tõmmates joonlauaga värviline joon alla. Kui kasutatakse alapealkirja, kirjutatakse see vahetult pealkirjale järgnevale reale. Pealkirja järele punkti ei panda.
◙ Joonised tehakse hariliku pliiatsiga, vajadusel kasutatakse värvilisi kirjutusvahendeid.
◙ Põhiteksti kirjutamisel kasutab õpilane sinist kirjutusvahendit.
◙ Korrektorit ei soovita. Viga tõmmatakse maha ühe sirge joonega, õige vastus kirjutatakse paranduse kõrvale või kohale.
◙ Kuupäev kirjutatakse pealkirjaga ühele joonele, vihiku välisäärele:
- eesti keeles 12. okt.  ja matemaatikas 12.10.
Esimesele leheküljele kirjutatakse ka aastaarv.